Mis on KOTA?

Puuking on avatud kannaga jalanõu, mis on kõikidest jalanõudest üks lihtsamaid ja looduslähedasemaid - koosneb ta ju ainult puidust, naturaalsest nahast ja isikupärast.

Skandinaavias ja Madalmaades on neid armastatud juba 700 aastat. Hollandist Hiinani on puukingad olnud hinnaliseks ja hingestatud pulmakingiks. 1970-ndatel hakkasid lillelapsed ja paljud masstrendide vastased oma ühiskondlikku meelestatust näitama just puukingi kandes. Puukingadest sai avalik seisukohavõtt, moesuund ja stiililooja. Peale Vietnami sõja lõppu sai hoo sisse disko. David Bowie oli noor ja kuum kui rakett ning Michael Jackson laulis ansamblis Jackson 5. Püksid olid alt laiad ja tallad olid paksud.

Eestisse jõudsid puukingad 1980-ndatel. Kommunaar tegi neist hiti nii Eestis kui mitmes naaberriigis. Ei hinnatud siis ilmselt ainult puu ja naha koosmõju jalale ja rühile. Oli aeg, kus võimalusi massist erineda oli vähe ja seda puuking just pakkuski.

Tänaseks on puukingad tagasi metropolide moelavadel. Ja tööriista poodides. Erinevat liiki puukingi kannavad nii mehed kui naised linnatänavatel, kodudes ja aiamaadel. Puukingad on asendamatud ka pikemat seismist nõudvatel töökohtadel. Näiteks arstidel ja juuksuritel, kokkadel ja inseneridel, juristidel ja arveametnikel on Skandinaavias tavaks oma töökeskkonda jõudes jalanõud ära vahetada. Ja tihti lendavadki siis varba otsa just mugavad puukingad.

Loomulikult ei ole puukinga eesmärk asendada tänavakingi, pidulikke kõrgeid kontsi, sandaale või kummikuid. Ta on lihtsalt multifunktsionaalne jalanõu, mis sobib jalga absoluutselt igaühele ja iga ilmaga. Lisaks sobib puuking ka kõikvõimaliku erineva riietuse juurde – teksastest ja T-särgist klassikalise stiilini välja. Lõbusad ja erilised, mugavad ja alternatiivsed - puukingadel on hinge ja stiili, mis muudab inimesi.

Siiski... Puukingaga ei ole mugav läbida pikki vahemaid kiirel kõnnil. Puuking ei sobi üle sõidutee jooksmiseks või üle aia ronimiseks. Hiilimine ja luuremängud ei ole ka puukinga pärusmaa.
Samuti ei ole viisakas klõbistades-klobistades mööda pikka koridori koosolekule joosta. Puuking ei sobi tormamiseks. Aga kas üldse peab? Tormama.

Seega on puukingal täita üks oluline missioon. Anda aega.
Tegemiste läbimõtlemiseks. Rahulikul sammul toimetuste tegemisteks. Rõõmustamiseks. Sõprade märkamiseks. Olulise tabamiseks.

Puukinga märk KOTA sündis ühest lihtsast soovist - kanda taaskord mugavaid ja lahedaid jalavarje.
Ilmselt mängis kaasa ka alateadlik soov rahuneda, hüpata maha kiirrongist, mis oli juba aastaid meid tohutul kiirusel läbi elu vuhistanud, laskmata ümbritsevat märgata. Soovist taaskord kevadet mitte maha magada.

Kuna Eestis 2009. aastal puukingi saada ei olnud, hakkasime neid otsima ja leidsime mitmed meistrid Skandinaaviast. Tellisime ja proovisime. Katsetasime uuesti. Lõpuks jäime pidama ja tegime valiku, mida julgeme ka teistele omasugustele pakkuda. Taani ja Rootsi puukingameistrite aastakümnete pikkuse pühendumise tulemuseks on muhedalt varieeruva kuju ja mustriga jalanõud, millest meie arvates toredamad kannavad nüüdseks KOTA märki.

Ühed KOTAd jõuavad meie juurde pisikesest, metsaderohkest Moheda asulast Lõuna-Rootsi keskosas. Sealset Moheda puukingatehast juhivad vennad Petter ja Gustav Reinholdson, kes jätkavad kirglikult oma perekonna generatsioonide pikkust tegevust. Jalanõusid on nende suguvõsas valmistanud juba viis põlvkonda. Praegu töötab Moheda tehases ligi veerandsada kingameistrit.

Teiseks paigaks on väikene Bredebro asula Jyllandi poolsaarel, Lõuna Taanimaal. Sealne kotameister Egon Mathiesen on oma vahtrapuust lemmikjalanõusid meisterdanud juba 40 aastat. Igas tema liigutuses elab aastatepikkune vilumus ja pühendumine. Peale kotade kannab Egon teisi jalanõusid ainult paaril päeval aastas. Koos temaga teevad KOTAsid veel kaks tublit inimest - Doris ja Egon. Mõlemad pärit ajast, mil puuking oli Taanis veel igapäevane jalanõu.